Google įvertinimas 4.6
OILER — Google 4.6/5 (11)

Kuidas toimub auto aku vahetus ilma vigadeta

Auto aku vahetus on teema, millega iga autojuht Eestis varem või hiljem kokku puutub. Meie muutlik kliima, eriti krõbedad talved, paneb akud tõsiselt proovile. Tegemist pole lihtsalt vana aku uue vastu vahetamisega, vaid kriitilise hooldustoiminguga, mis kindlustab, et auto käivitub usaldusväärselt ja kõik elektroonikasüsteemid töötavad laitmatult.

Miks ja millal on auto aku vahetus vajalik?

Enne kui tööriistakasti järele haarad, on mõistlik hetkeks peatuda ja aru saada, miks ja millal see töö üldse ette võtta. See teadmine aitab vältida ootamatuid üllatusi kõige ebasobivamal ajal – näiteks käredal talvehommikul, kui oled juba tööle hilinemas.

Mees vaatab auto lahtisesse mootoriruumi, mis viitab auto aku vahetusele.

Tunnused, mis viitavad aku eluea lõpule

Auto annab tavaliselt mitmeid selgeid märke, et aku on oma aja ära elanud. Neid märke eirates riskid sellega, et ühel hetkel auto lihtsalt keeldub koostööst.

Siin on mõned levinumad ohumärgid:

  • Vaevaline käivitus: Eriti jaheda ilmaga venib mootori käivitamine pikale või on starterist kuulda vaid jõuetut klõpsatust. See on klassikaline märk, et aku ei suuda enam piisavalt käivitusvoolu anda.
  • Hoiatustuled armatuurlaual: Punane aku või generaatori tuli on otsene vihje probleemile elektrisüsteemis. Samuti võib nõrgale akule viidata teiste tulede vilkumine või tuhmumine käivitamise hetkel.
  • Elektroonika anomaaliad: Raadio unustab jaamad, kell läheb nulli või elektrilised aknad liiguvad märgatavalt aeglasemalt kui varem. Moodsad autod on elektroonikat täis ja surev aku ei jõua seda kõike stabiilselt toita.
  • Füüsilised kahjustused: Kui aku korpus on punsunud, klemmide ümber on lekkimisjälgi või tugev korrosioonikiht, on see selge häirekell. Selline aku vajab kohest väljavahetamist.

Alljärgnev tabel võtab kokku levinumad sümptomid ja nende võimalikud põhjused, et saaksid olukorda paremini hinnata.

Levinumad märgid ja põhjused aku vahetamiseks

Sümptom Võimalik põhjus Soovitatav tegevus
Mootor käivitub loiult, eriti külmaga Aku on vana ja kaotanud mahtuvuse või külmkäivitusvoolu (CCA) Testi aku pinget ja koormustaluvust. Tõenäoliselt vajab aku vahetamist.
Armatuurlaual põleb aku hoiatustuli Aku ei lae korralikult. Probleem võib olla akus, generaatoris või ühendustes. Kontrolli generaatori laadimispinget ja aku klemmide puhtust ning ühendust.
Elektroonika "jookseb kokku" või nullib seadeid Aku pinge on ebastabiilne ja ei suuda elektroonikat toita. Kontrolli aku seisukorda. Nõrk aku on levinud põhjus.
Aku klemmidel on valge või rohekas pulber (korrosioon) Väävelhappe aurud on reageerinud klemmidega. Võib viidata lekkimisele. Puhasta klemmid, kuid ole valmis peatseks aku vahetuseks.
Aku korpus on paisunud või pragunenud Sisemine ülelaadimine või külmumine on akut füüsiliselt kahjustanud. Vaheta aku viivitamatult välja, kuna see on ohtlik.

Nagu näha, on märke mitmeid. Alati tasub alustada lihtsamast – kontrolli klemmide puhtust ja ühenduste tugevust, enne kui uue aku järele kiirustad.

Kliima ja sõiduharjumuste mõju

Eesti kliima on autoakudele tõeline katsumus. Nii pakaseline talv kui ka kuum suvi lühendavad aku eluiga. Eriti suur vaenlane on külm – näiteks -18 °C juures võib aku kaotada kuni 60% oma võimsusest.

Sama oluline tegur on ka sinu sõidustiil. Kui teed peamiselt lühikesi linnasõite, kus mootorit ja tulesid pidevalt sisse-välja lülitatakse, ei jõua generaator akut kunagi täielikult täis laadida. Selline pidev alalaadimine on üks peamisi põhjuseid, miks muidu korralik aku enneaegselt otsad annab.

Aku rike on talvekuudel üks sagedasemaid autoabi väljakutsete põhjuseid. Õigeaegne aku vahetus pole seega pelgalt mugavuse, vaid ka ohutuse küsimus.

Isetegemise rahaline eelis

Loomulikult on üks suurimaid motivaatoreid ise käsi määrida rahaline sääst. Sõltuvalt autost ja aku tüübist maksab uus aku poes tavaliselt 50 kuni 200 eurot. Töökojas võib sama töö koos varuosaga aga maksta vabalt 150 kuni 250 eurot. Arvestades, et aku keskmine eluiga Eestis on umbes kolm aastat, võib see oskus pikas plaanis kena kopika kokku hoida. Kui soovid teemasse süveneda, leiad kasulikku infot näiteks autoaku vahetuse hindadest ja elueast Autodoc.ee lehelt.

Kõige olulisem on siinjuures aga õige aku valimine. Vale mahtuvuse või tüübiga aku paigaldamine võib tekitada tõsiseid probleeme auto tundliku elektroonikaga, mille remont on kordades kulukam kui professionaalne akuvahetus. See juhend ongi mõeldud selleks, et anda sulle kindlustunne ja teadmised, et teed vahetust õigesti ja põhjendatult.

Kuidas valida autole sobiv aku?

Õige aku valimine on vaieldamatult kõige olulisem osa kogu akuvahetuse protsessist. See on just see koht, kus väike eeltöö ja süvenemine end pikas plaanis kuhjaga ära tasub, säästes hiljem nii aega, raha kui ka närvirakke. Vale valik võib aga lõppeda tüütute ootamatustega tee ääres või isegi kopsaka remondiarvega.

Aga lähme nüüd asja juurde. Vaatame üle need tehnilised nüansid, mida iga autoomanik teadma peaks. Esmapilgul võivad need tunduda keerulised, aga tegelikult on loogika täiesti lihtne.

Mahtuvus, CCA ja mõõtmed – aku kolm vaala

Kujuta ette, et aku on sinu auto süda ja energiavaru. Selle võimekus peab täpselt vastama auto vajadustele. Praktikas tähendab see, et pead silmas pidama kolme põhilist näitajat: mahtuvust, külmkäivitusvoolu ja füüsilisi mõõtmeid.

  • Mahtuvus (Ah ehk ampertundides): See number näitab, kui palju energiat aku endas hoida suudab. Lihtne reegel on, et mida rohkem on autol igasugust elektroonikat ja lisasid, seda suurema mahtuvusega akut see vajab. Näiteks pisikesele bensiinimootoriga linnaautole võib vabalt piisata 45 Ah akust, aga üks korralik diiselmaastur vajab juba 95 Ah või isegi enamat.
  • Külmkäivitusvool (CCA ehk Cold Cranking Amps): Meie kliimas on see aku kõige tähtsam näitaja. CCA näitab, mitu amprit suudab aku välja anda -18°C juures 30 sekundi jooksul, ilma et pinge liiga madalale kukuks. Mida suurem on CCA number, seda kindlamalt auto ka käreda pakasega hommikul käima läheb.
  • Mõõtmed ja klemmide asukoht: Aku peab füüsiliselt mahtuma talle mõeldud pessa ning kaablid peavad mugavalt klemmideni ulatuma. Kontrolli alati üle aku pikkus, laius ja kõrgus. Eriti oluline on aga klemmide paigutus – kas pluss (+) on paremal või vasakul. Vale paigutusega aku puhul võivad kaablid lihtsalt lühikeseks jääda.

Autotootja on need parameetrid kindla põhjusega ette näinud. Jah, väiksema mahtuvuse või madalama CCA-ga aku võib poest ostes olla odavam, aga see on lühinägelik sääst. Selline aku kulub palju kiiremini läbi ega pruugi talvel autot käima jaksata.

Kuidas leida õige aku andmed?

Kõige kindlam allikas on alati auto kasutusjuhend. Tavaliselt on seal selgelt kirjas, millist akut tootja soovitab, koos kõigi vajalike numbritega.

Kui aga manuaali pole käepärast, pole ka hullu. Tänapäeval pakuvad peaaegu kõik suuremad varuosade e-poed mugavaid otsingumootoreid. Sisestad lihtsalt oma auto margi, mudeli, aastaarvu ja mootori tüübi (või VIN-koodi) ning süsteem pakub välja täpselt sobivad akud. See on kiire ja lollikindel viis õige valiku tegemiseks.

Erilist tähelepanu vajavad start-stop süsteemiga autod

Uuematel autodel on peal start-stop süsteem, mis näiteks foori taga seistes mootori välja lülitab ja kütust säästab. See mugavus seab aga akule tohutu koormuse, sest see peab ühe sõidu jooksul taluma kümneid või isegi sadu käivitustsükleid. Just seetõttu on neile autodele loodud spetsiaalsed akud.

Neid on peamiselt kahte tüüpi:

  • EFB (Enhanced Flooded Battery): See on sisuliselt edasi arendatud tavaline happeaku, mis on mõeldud lihtsamate start-stop süsteemidega autodele. See peab tavalisest akust tunduvalt paremini vastu sagedasele käivitamisele.
  • AGM (Absorbent Glass Mat): Kõige võimekam ja vastupidavam akutüüp. Siin on elektrolüüt imendatud spetsiaalsetesse klaaskiudmattidesse, mis teeb aku lekkekindlaks ja eriti tsüklitaluvaks. AGM akud on mõeldud nõudlikele start-stop süsteemidele, eriti neile, millel on ka pidurdusenergia taaskasutamine.

Tavalise "vana kooli" aku paigaldamine start-stop süsteemiga autole on suur ja kulukas viga. Auto laadimissüsteem on seadistatud spetsiaalselt EFB või AGM aku jaoks ja see "praeb" tavalise aku väga kiiresti läbi. Kogemus näitab, et sel moel võib aku eluiga kahaneda viielt aastalt isegi alla ühe aasta. Halvemal juhul võib see kahjustada auto tundlikku elektroonikat, mille remont läheb juba sadadesse eurodesse maksma. Kui soovid teada, milliseid vigu veel vältida, loe lähemalt levinumate eksimuste kohta autoaku vahetusel.

Et pilt selgem oleks, olen kokku pannud väikese võrdlustabeli.

Tänapäevaste akutüüpide võrdlus

See tabel aitab kiirelt aru saada peamistest erinevustest, mis aitavad sul oma autole õige tehnoloogia valida.

Aku tüüp Sobivus Eluiga (keskmine) Hinnaklass
Tavaline pliiaku Vanemad autod ilma start-stop süsteemita. 3–5 aastat
EFB (Enhanced Flooded Battery) Lihtsamate start-stop süsteemidega autod. 4–6 aastat €€
AGM (Absorbent Glass Mat) Keerukad start-stop süsteemid, pidurdusenergia taaskasutus, hübriidid. 5–8 aastat €€€

Lõppkokkuvõttes on õige aku valimine investeering sinu auto töökindlusesse ja sinu enda meelerahusse. See väike eeltöö tagab, et auto teenib sind truult veel aastaid.

Tööriistad ja ohutusnõuded aku vahetamisel

Enne kui esimese mutri kallale asud, teeme selgeks, mis tööriistu sul vaja läheb ja millised on mängureeglid. Korralik ettevalmistus teeb kogu protsessi kiiremaks ja mis peamine – ohutuks. Siin pole kohta uisapäisa tegutsemisele, sest kaalul on nii sinu enda tervis kui ka auto tundlik elektroonika.

Hea uudis on see, et vajalike tööriistade nimekiri on tegelikult üllatavalt lühike. Enamik neist on ilmselt paljudes kodustes garaažides juba olemas, seega pole vaja muretseda kallite eriseadmete pärast.

Mida aku vahetuseks vaja läheb?

Kõige tähtsamad on õiges suuruses võtmed. Enamikul autodel on nii klemmid kui ka aku kinnitusklamber fikseeritud 10 mm ja 13 mm poltide või mutritega. Seega veendu, et käepärast oleksid:

  • Leht- või padrunvõtmete komplekt: Padrunvõti koos pikendusega on sageli parim valik. Aku kinnituspoldid võivad peituda sügaval ja olla raskesti ligipääsetavad, aga pikendusega ulatud nendeni vaevata.
  • Akuklemmi hari: See väike, aga ülioluline abimees aitab eemaldada korrosioonikihi nii kaabliklemmidelt kui ka uue aku postidelt. Puhas pind tagab parima võimaliku vooluühenduse.
  • Kaitsekindad: Akuhappekindlad kindad on kohustuslikud. Need hoiavad su käed puhtana ja kaitsevad võimalike happepritsmete eest.
  • Kaitseprillid: Aku võib eraldada gaase ja harvadel juhtudel isegi pritsida hapet. Silmade kaitsmine on prioriteet number üks, siin allahindlust ei tehta.

Lisaks võib kasu olla mälusäästjast (memory saver). See on väike seade, mis ühendatakse sigaretisüütajasse või otse akukaablitele ning hoiab auto elektroonikat aku eemaldamise ajal toite all. Nii ei pea sa hiljem uuesti raadiokoode sisestama ega kella õigeks sättima.

Ohutus ennekõike – reeglid, mida peab teadma

Pea meeles, et autoaku pole lihtsalt suvaline plastikust kast. See on sisuliselt keemiline elektrijaam, mis sisaldab söövitavat väävelhapet ja suudab tekitada lühise korral meeletu voolutugevuse. Lühisest tekkiv säde võib süüdata akust eralduva vesinikgaasi ja tulemuseks on plahvatus. Seega võta ohutust väga tõsiselt.

Kuldreegel, mis tuleb une pealt selgeks teha: kõigepealt eemalda alati miinusklemm (–) ja ühenda see tagasi kõige viimasena. See lihtne võte välistab ohtliku lühise tekkimise, kui sa peaksid kogemata võtmega auto metallkeret puudutama.

Siin on veel mõned põhilised ohutusjuhised:

  1. Tööta hästi ventileeritud kohas. Akud võivad eraldada tuleohtlikku vesinikgaasi, seega on värske õhk oluline.
  2. Ei mingit suitsetamist ega sädemeid. Hoia lahtine tuli ja kõik sädemeid tekitav akust eemal.
  3. Võta ehted ära. Sõrmused, käekellad ja kaelaketid on head elektrijuhid. Kui need satuvad kontakti plussklemmi ja auto kerega, on tulemuseks väga ohtlik lühis.
  4. Väldi kokkupuudet akuhappega. Kui hape satub nahale, loputa seda kohta kohe rohke veega. Silma sattumisel loputa silmi vähemalt 15 minutit ja otsi viivitamatult arstiabi.

Kui järgid neid lihtsaid, kuid elutähtsaid reegleid, on auto aku vahetus täiesti turvaline ja jõukohane tegevus. Kui tunned end aga tööriistade või ohutuse osas ebakindlalt, leiad meie lehelt veelgi rohkem kasulikke abimaterjale ja juhendeid erinevate hooldustööde kohta.

Nüüd, kui varustus on koos ja ohutusreeglid selged, oleme valmis liikuma praktiliste sammude juurde.

Aku eemaldamine ja uue paigaldamine

Nüüd, kui sul on õige aku välja valitud ja kõik vajalikud tööriistad koos ohutusvarustusega käeulatuses, jõuame asja tuumani. Teooriast praktikasse. Käime kogu auto aku vahetuse protsessi samm-sammult ja rahulikult läbi, alates vana aku asukoha leidmisest kuni uue aku klemmide kaitsmiseni välja.

Vana aku leidmine ja lahtiühendamine

Esimene ülesanne on aku üles leida. Enamasti pesitseb see klassikaliselt kapoti all, kas paremal või vasakul, aga alati see nii ei ole. Mõnel uuemal või erilisema ehitusega mudelil võib aku ruumisäästu eesmärgil olla peidetud hoopis pagasiruumi põranda alla või isegi ühe esiistme alla. Kui sa pole kindel, kiika auto kasutusjuhendisse – see säästab sind tüütust otsimisest.

Kui aku on leitud, on aeg klemmid lahti ühendada. Siin kehtib üks kuldreegel, mida ei tohi unustada: eemalda alati esimesena miinusklemm (-). Selle tunned ära musta värvi ja miinusmärgi järgi. Võta sobiva suurusega leht- või padrunvõti ja keera klemmikruvi lahti. Kruvi ei pea täielikult välja keerama, piisab vaid paarist pöördest, kuni klemmi saab aku postilt maha loksutada.

Seejärel liigu plussklemmi (+) juurde, mis on tavaliselt punane ja plussmärgiga. Korda sama protseduuri – keera kruvi lahti ja eemalda klemm. Püüa kaabliklemmid akust eemale sättida, nii et need kogemata uuesti vastu aku poste ei puutuks. See on lihtne, aga oluline nipp lühise vältimiseks.

Järgnev pilt toob visuaalselt esile kolm peamist asja, mis peaksid aku vahetamisel alati käepärast olema.

Illustratsioon auto aku vahetuse ohutusnõuetest: võtmed, kindad ja prillid.

Õiged võtmed, kindad ja kaitseprillid on sinu parim kaitse võimalike ohtude vastu.

Aku autost eemaldamine ja pesa ettevalmistus

Nüüd, kus aku on lahti ühendatud, tuleb see auto küljest lahti päästa. Akut hoiab paigal spetsiaalne kinnitusklamber või -raam. See võib olla kas väike plaat aku allservas või üle aku jooksev rihm. Leia kinnituspoldid ja keera need lahti. Padrunvõti koos pikendusega võib siin osutuda asendamatuks abimeheks, eriti kui poldid on peidus sügavamal mootoriruumis.

Kui kinnitus on eemaldatud, saad aku autost välja tõsta. Ole valmis – autoaku on petlikult raske ja kaalub tihti 15–25 kilogrammi. Hoia selg sirge ja tõsta jalgadega, et vältida vigastusi.

Enne uue aku paigaldamist kasuta hetke, et teha üks väike, aga oluline hooldustöö. Vaata üle akualus ja puhasta see sinna kogunenud mustusest, lehtedest või korrosioonijääkidest. Nii tagad, et uus aku istub kindlalt ja stabiilselt oma kohale.

Hea nipp on samal ajal ka kaabliklemmid ära puhastada. Aja jooksul tekib neile oksiidikiht, mis takistab head elektrikontakti. Selleks sobib hästi spetsiaalne klemmihari või isegi tükk liivapaberit, millega klemmide sisepinnad puhtaks ja läikivaks hõõruda. Puhas ühendus tähendab paremat laadimist ja pikendab uue aku eluiga.

Uue aku paigaldamine ja ühendamine

Uue aku paigaldamine käib põhimõtteliselt eemaldamisele vastupidises järjekorras. Tõsta uus aku ettevaatlikult oma pesasse ja veendu, et see istub alusel kindlalt. Paigalda ja pinguta aku kinnitusklamber tagasi. Proovi akut kergelt liigutada – see ei tohiks loksuda ega nihkuda. Kindel kinnitus on oluline, et vältida vibratsioonist tekkivaid kahjustusi sõidu ajal.

Nüüd on kord klemmide ühendamise käes, kus õige järjekord on taas kriitilise tähtsusega. Seekord alusta alati plussklemmist (+). Lükka punane klemm kindlalt pluss-postile ja keera kruvi korralikult kinni. Kontrolli, et klemm on tihedalt kinni ja ei liigu.

Alles seejärel ühenda miinusklemm (-). Kui sa miinusklemmi ühendad, võid märgata väikest sädet – see on täiesti normaalne, kuna auto elektroonika ärkab taas ellu. Lükka ka see klemm kindlalt oma kohale ja pinguta kruvi.

Viimane lihv klemmide kaitsmiseks

Kui uus aku on kindlalt paigas ja klemmid ühendatud, on jäänud veel üks samm, mis aitab tulevikus probleeme ennetada. Kata mõlemad klemmid ja aku postid õhukese kihiga spetsiaalse klemmimäärde või tehnilise vaseliiniga. See kaitseb klemme niiskuse ja korrosiooni eest ning tagab pikaajalise ja usaldusväärse kontakti. Kui otsid sobivat toodet, siis näiteks Liqui Moly akuklemmide määrdeaine on just selleks loodud.

Nüüd, kui auto aku vahetus on füüsiliselt tehtud, võid kapoti sulgeda. Ent enne, kui võidukalt rooli istud, on veel paar olulist tegevust, mida paljud tänapäeva autod pärast akuvahetust nõuavad.

Mida teha pärast uue aku paigaldamist

Nii, uus aku on pesas, klemmid on kinni ja kapott on langenud. Tundub, et auto aku vahetus on tehtud. Enne kui aga võidukalt rooli keerad, on üks oluline nüanss, eriti moodsamate autode puhul – töö ei pruugi veel kaugeltki läbi olla.

Tänapäeva autod on pigem ratastel arvutid kui lihtsalt mehaanilised masinad. Need juhivad kõike alates mootori tööst kuni kliimaseadmeni ja just seepärast ei piisa aku vahetusel enam ammu pelgalt mutrivõtme keeramisest.

Aku "tutvustamine" autole

Paljud uuemad autod, eriti need, mis on varustatud start-stop süsteemi ja nutika laadimishaldusega (BMS ehk Battery Management System), eeldavad, et sa "tutvustad" uue aku auto pardaarvutile. Seda protsessi nimetatakse aku registreerimiseks või kodeerimiseks ning see on sinu uue aku tervise ja eluea jaoks täiesti kriitilise tähtsusega.

Miks see nii tähtis on? Auto laadimissüsteem pole rumal – see kohandab laadimist vastavalt aku vanusele ja seisukorrale. Vana ja väsinud aku vajab teistsugust laadimist kui täiesti uus ja värske.

Jättes uue aku registreerimata, jätkab auto laadimissüsteem tööd vanade seadistustega, justkui oleks kapoti all endiselt vana aku. See viib peaaegu alati uue aku ülelaadimiseni, mis võib selle eluiga lühendada drastiliselt – kohati isegi 50% või rohkem. Tagajärjeks pole mitte ainult rikutud aku, vaid ka potentsiaalsed veateated ja probleemid teiste elektroonikasüsteemidega.

Aku registreerimiseks läheb vaja spetsiaalset diagnostikaseadet, näiteks OBD2 skännerit, mis ühendatakse auto vastavasse pistikusse. Selle kaudu saab arvutile edastada uue aku andmed: mahtuvuse, tüübi (AGM, EFB) ja isegi seerianumbri. Kui sul endal sellist seadet käepärast pole, siis usalda see töö remonditöökojale. See on väike investeering, mis tasub end kuhjaga ära.

Pisiasjade nullimine – need saad ise korda

Isegi kui sinu auto keerulist kodeerimist ei vaja, on peaaegu kindel, et pärast voolukatkestust vajavad mõned lihtsamad süsteemid uuesti seadistamist. Õnneks on need enamasti sellised toimetused, millega saad hakkama ka ilma spetsiaalse varustuseta.

Siin on paar tüüpilist näidet:

  • Elektrilised aknad: Sageli kaob ära akende automaatne ühe-vajutusega üles-alla liikumise funktsioon. Selle taastamiseks lase iga aken lõpuni alla, hoides nuppu all, ja hoia nuppu veel 5–10 sekundit. Seejärel tõsta aken üles ja hoia nuppu pärast sulgumist samuti paar sekundit üleval.
  • Rooliasendi andur: Ära ehmata, kui armatuurlaual lööb põlema veojõukontrolli (ESP) või roolivõimendi hoiatustuli. Käivita mootor ja pööra rooli aeglaselt ühest äärmisest asendist teise ning seejärel tagasi otseks. See peaks anduri uuesti kalibreerima.
  • Raadio ja kell: Vanakooli mure – raadio võib küsida turvakoodi. Loodetavasti on see sul kuskil alles. Kell ja salvestatud raadiojaamad tuleb ilmselt samuti käsitsi uuesti paika panna.

Need on lihtsad nipid, mis säästavad sind asjatust peavalust. Täpsemad juhised leiad alati oma auto kasutusjuhendist.

Viimane ja kõige olulisem: laadimispinge kontroll

Nüüd, kui kõik on paigas, tee ära veel üks viimane, aga äärmiselt oluline kontroll. Veendu, et auto laadimissüsteem ise on korras. Ka maailma parim aku ei pea vastu, kui generaator seda korralikult ei lae või hoopis "üle praeb". Sul läheb vaja vaid lihtsat multimeetrit.

Tee nii:

  1. Pane multimeeter mõõtma alalispinget (DCV), valides skaalaks 20V.
  2. Käivita mootor ja lase sel tühikäigul töötada.
  3. Ühenda multimeetri punane otsik aku plussklemmiga (+) ja must otsik miinusklemmiga (–).
  4. Normaalne laadimispinge peaks mootori töötamise ajal jääma vahemikku 13,8V kuni 14,7V.

Kui näit on madalam (nt alla 13,5V), siis generaator ei suuda akut piisavalt laadida. Kui see on aga kõrgem (üle 14,8V), on tegu ülelaadimisega, mis keedab aku kiirelt läbi. Mõlemal juhul on tegu probleemiga generaatoris või pingeregulaatoris ja tark oleks lasta see spetsialistil üle vaadata. See kiire mõõtmine annab sulle südamerahu, et oled teinud kõik, mis võimalik, et uus aku teeniks sind kaua ja truult.

Mis saab vanast akust ja kuidas uut hoida?

Nüüd, kui uus aku on paigas ja mootor käib taas nagu kellavärk, on jäänud veel üks viimane, aga väga oluline samm – vana aku õige utiliseerimine. See on hetk, kus vastutustundlikkus keskkonna ees tuleb mängu, et saaksid öelda, et auto aku vahetus sai tehtud algusest lõpuni korrektselt.

Naine ja kiivriga mees tegelevad vana autoakuga ringlussevõtu punktis.

Vana aku on ohtlik jääde, mitte olmeprügi

Üks asi olgu selge: autoakut ei tohi mitte kunagi visata tavalise prügi hulka. Selle sees on üsna mürgine kokteil, sealhulgas plii ja söövitav väävelhape. Loodusesse sattudes teevad need ained korvamatut kahju.

Õnneks on vana aku äraandmine Eestis tehtud autoomaniku jaoks imelihtsaks. Seaduse järgi on iga pood, mis müüb uusi akusid, kohustatud sinu vana tasuta vastu võtma. Lisaks on sul veel variante:

  • Jäätmejaamad ja ohtlike jäätmete kogumispunktid üle terve Eesti.
  • Paljud autoremonditöökojad, kes pakuvad ka ise akude vahetust.

Ära jäta vana akut garaažinurka vedelema. See on tegelikult väärtuslik tooraine. Hoolika ümbertöötlemisega suudetakse sellest taaskasutada kuni 98% materjalidest, sealhulgas pliid ja plastikut. See on sinu väike, aga oluline panus puhtamasse tulevikku.

Kuidas uue aku eluiga maksimaalselt pikendada?

Uus aku on investeering ja mõne lihtsa nipiga saad kindlustada, et see teeniks sind kaua. Eriti oluline on see meie kliimas, kus lühikesed sõidud ja krõbedad talved panevad iga aku tõsiselt proovile.

Eesti autopark on keskmiselt 17,6 aastat vana, mis tähendab, et paljud sõidukid vajavad nagunii rohkem tähelepanu. Kui temperatuur langeb -20°C kanti, võib aku kaotada kuni 50% oma käivitusvõimsusest. Kuna meil on tüüpiline teha lühikesi otsi, ei pruugi generaator akut korralikult täis laadida, mis kurnab seda veelgi.

Kuldreegel aku tervise hoidmiseks on teha vähemalt kord nädalas üks pikem sõit, nii 20–30 minutit järjest. See annab generaatorile piisavalt aega, et aku korralikult täis laadida.

Lisaks hoia aku pealt ja klemmid puhtad. Aja jooksul kogunenud mustus ja niiskus võivad tekitada pisikesi lekkevoolusid, mis tühjendavad akut aeglaselt, aga järjepidevalt. Piisab, kui käid need aeg-ajalt niiske lapiga üle. Nende lihtsate võtetega tagadki, et uus aku on sulle usaldusväärne partner veel mitu head aastat.

Täpsemat infot toodete utiliseerimise kohta leiad meie lehelt, kus on kirjas meie tagastustingimused.

Levinud küsimused aku vahetamise kohta

Lõpetuseks klaarime ära mõned küsimused, mis autoomanikel aku vahetamise ajal ikka ja jälle peast läbi käivad. Siin on kiired ja otsekohesed vastused, mis aitavad sul vältida tüüpilisi ämbreid ja annavad kindlustunde, et oled asjaks valmis.

Kas poest tulnud uut akut peab enne laadima?

Reeglina tulevad uued akud tehasest juba täis laetuna ja on valmis kohe autosse hüppama. Samas, kui aku on laos riiulil pikemalt seisnud, võib selle pinge olla natuke langenud. Hea tava on enne paigaldust multimeetriga pinge üle mõõta.

Kui näit jääb alla 12,4V, siis tasub see enne autosse tõstmist akulaadijaga korralikult täis laadida. Nii kindlustad, et saad esimesest käivitusest maksimumi ja annad akule parima võimaliku stardi pikaks ja muretuks elueaks.

Kas mälusäästja on alati hädavajalik?

Mälusäästja (memory saver) kasutamine ei ole just kohustuslik, aga see teeb elu ikka oluliselt lihtsamaks, eriti uuemate ja elektroonikat täis topitud autode puhul. See väike abimees hoiab auto elektroonikal aku vahetuse ajal hinge sees, et seaded kaotsi ei läheks.

Kui jätad mälusäästja vahele, pead suure tõenäosusega hakkama raadiojaamu uuesti otsima, kella õigeks keerama ja mõnel juhul isegi raadio turvakoodi sisestama. Veelgi tülikam on see, kui auto "unustab" ära aknatõstukite või rooliasendi anduri seadistused ja nõuab nende uuesti kalibreerimist.

Mis siis, kui auto ka uue akuga käima ei lähe?

See on üks neist masendavatest hetkedest, aga ära veel püssi põõsasse viska. Kui oled täiesti kindel, et uus aku on töökorras ja klemmid on tugevalt kinni, siis on viga tõenäoliselt kuskil mujal.

Mõned tavalisemad süüdlased on siin:

  • Laadimissüsteem veab alt: Viga võib peituda generaatoris või pingeregulaatoris, mis lihtsalt ei lae akut sõidu ajal.
  • Starter on väsinud: Kui võtit keerates kostub vaid üksik klõps, on starter ilmselt oma töölepingu lõpetanud.
  • Süütesüsteem tõrgub: Probleem võib olla ka süüteküünaldes, süütepoolis või hoopis kütusepumbas, mis ei anna kütust peale.

Sellises olukorras on kõige mõistlikum auto spetsialisti kätte usaldada, kes oskab probleemi täpselt kindlaks teha ja lahendada.


Pea meeles, et lisaks heale akule on mootori tervise jaoks üliolulised ka õiged õlid ja vedelikud. OILER pakub laia valikut kvaliteetseid mootoriõlisid, lisandeid ja hooldusvahendeid, mis aitavad sinu auto südame parimas vormis hoida. Heida pilk peale meie valikule ja leia oma autole sobivaim lahendus aadressil https://oiler.ee.